Mine sisu juurde

Karulauk

Allikas: Vikipeedia
Karulauk

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Üheidulehelised Monocotyledoneae
Selts Asparilaadsed Asparagales
Sugukond Liilialised Liliaceae
Perekond Lauk Allium
Liik Karulauk
Binaarne nimetus
Allium ursinum, 1753
L.
Sünonüümid
  • Allium latifolium Gilib.
  • Allium longipetiolatum St.-Lag.
  • Allium nemorale Salisb.
  • Allium petiolatum Lam.
  • Allium ucrainicum (Oksner & Kleopow) Bordz.
  • Allium ursinoides G.Don ex Sweet
  • Allium ursinum subsp. ucrainicum Oksner & Kleopow
  • Allium ursinum var. ucrainicum (Oksner & Kleopow) Soó
  • Allium ursinum subsp. ucrainicum Kleop. & Oxner
  • Allium vincetoxicum Pall. ex Ledeb.
  • Cepa ursina (L.) Bernh.
  • Geboscon ursinum (L.) Raf.
  • Hylogeton ursinum (L.) Salisb.
  • Moly latifolium (Gilib.) Gray
  • Ophioscorodon ursinum (L.) Wallr.

Karulauk (Allium ursinum) on mitmeaastane sibultaim liilialiste sugukonnast laugu perekonnast.

Karulauk on maitse- ja ravimtaim.

Süstemaatika

[muuda | muuda lähteteksti]

Taime on kirjeldanud Plinius Vanem entsüklopeedilises loodusloos "Naturalis historia".[1] [2]

Carl von Linné (1707–1778) süstematiseeris karulaugu oma 1753. aastal avaldatud taimeliikide raamatus "Species Plantarum".

Rahvapäraseid nimetusi

[muuda | muuda lähteteksti]

Karulauku nimetatakse ka metsikuks küüslauguks.

Karulauk kasvab peaaegu terves Euroopas.

Eestis kuulub ta III kategooria looduskaitse all olevate liikide hulka. Ta kasvab kõige meelsamini niiskes lehtmetsas, eelistab varjulist kasvukohta.

Taim kasvab 20–50 cm kõrguseks. Lehed on õhukesed, kuni 20 cm pikkused, selgelt eristatava rootsuga. Taim õitseb mais-juunis. Õievarred on lehetud. Õisik on valgete tähekujuliste õitega sarikas.

Karulaugu õiteväli

Karulaugu saadused

[muuda | muuda lähteteksti]

Karulaugu kuivatatud lehti (folia Allii ursini) ja kogu ürti (herba Allii ursini) kasutatakse ka droogina.

Kasutamine kulinaarias

[muuda | muuda lähteteksti]

Karulauku kasutatakse maitsetaimena. Teda kasvatatakse ka aedades püsikuna. Taime osad sisaldavad erinevates kontsentratsioonides küüslaugulõhnalisi eeterlikke õlide komponente, nagu allitsiin, alliin jpt. Söödavad on nii lehed, varred, sibulad kui ka õied.

Karulaugu tärganud võrsed

Ohud söömisel

[muuda | muuda lähteteksti]

Normaalse füsioloogiaga inimesel karulaugu tarvitamine söögiks mürgistusseisundeid esile ei kutsu, küll aga võib taimeosade söömine olla toksiline osadele loomadele.[3]

Karulaugu lehtede korjamisel ja söögiks ettevalmistamisel tuleb neid hoolikalt puhastada ja pesta, et mitte nakatuda selliste inimestele ohtlike haigusetekitajatega nagu Echinococcus multilocularis.[4][5]

Sarnaste lehtedega taimed

[muuda | muuda lähteteksti]

Karulaugu lehed sarnanevad inimorganismile mürgise piibelehe ja hariliku sügislille lehtedega, mistõttu nõuab karulaugu korjamine head taimetundmist.[6] [7]

Karulaugu õisik
  1. Bärlauch (saksa keeles)
  2. Allium ursinum (International) (saksa keeles)
  3. Allium ursinum - Botanik, ©2014 -Institut für Veterinärpharmakologie und -toxikologie, veebiversioon (vaadatud 07.08.2014) (saksa keeles)
  4. Bärlauch - Allium ursinum
  5. Rebased levitavad surmatõbe nii maal kui ka linnas
  6. Maiglöckchen, veebiversioon (vaadatud 07.08.2014) (saksa keeles)
  7. Ettevaatust: inimesed ajavad karulaugu segi mürgiste piibelehe- ja sügislille lehtedega. Postimees 27. mai 2017.

Lisalugemist

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]