Njuškii siskáldâsân

Saturnus

Wikipedia:st
Saturnus
Saturnus riggeeh
Saturnus já 4 taan máánuin: Titan (stuárráámus), Dione, Prometeus já Telesto (ucemus).

Saturnus lii plaaneet JupiterUranus kooskâst. Tot lii Piäiváást kuđâdin aldemus plaaneet. Saturnus lii nubben stuárráámus plaaneet Jupiter maŋa. Sehe Saturnus já Jupiter láá kaasuplaneteh. Saturnus saijaasvuotâ lii 318 kerdid Eennâm saijaasvuotä, já ton lyeddejeijee lii pajeláhháá 120 700 kilomeetterid. Tot lii Piäiváást 1 426 kilomeetter keččin, já taat plaaneet lii vakšum jo antiik aaigij rääjist. Tot uáinoo hyenebeht ko Jupiter, Venus teikä Mars. Tast láá riggeeh pirrâ, moh láá jiäŋŋum keeđgih. Nuuvtko Eennâmpállupiäiváškode eres planeteh, meid Saturnus jorá Piäiváá pirrâ. Saturnus täsnitieđâlâš symbol lii ♄.

Saturnus máánuh

[mute | mute käldee]

Saturnusist láá pajeláhháá 60 máánnud. Toh láá iänááš-uv avalii jieŋâst, mii ij vaarâ lah kuássin suddâmgin. Máánui lyeddejeijee lii táválávt 5–20 kilomeetterid, eereeb stuárráámuu máánu, Titan, lyeddejeijee lii 2 575 kilomeetterid. Taat lii pelnubkiärdásâš Eennâm Mánudáá háárán já stuárráb ko Merkurius-plaaneet. Titan puáhtá uáiniđ Enâmist-uv kiijkáráin.

Fáádást eres soojijn

[mute | mute käldee]

Käldeeh

[mute | mute käldee]
Taat täsnitiettui lahtojeijee artikkâl lii uáli uánihâš já narcce. Tun puávtáh išediđ Wikipedia viijđedmáin artikkâl.