Mine sisu juurde

Virge Joamets

Allikas: Vikipeedia
Virge Joamets (2018)

Virge Joamets (aastani 1990 Virge Virkhausen;[1] sündinud 1969) on eesti muusikateadlane.

Lõpetanud 1998. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse erialal, 2023. aastal Tartu Ülikooli keeletoimetamise eriala mikrokraadiprogrammi. Töötas 1995. aastal kultuurilehes Sirp muusikatoimetajana ja aastatel 1997–2009 Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis muusikaajaloo õpetajana. Alates 2012. aastast on ta ajakirja Muusika toimetaja, alates 2017. aastast ka keeletoimetaja.

Eesti Muusikateaduse Seltsi (1992), Eduard Tubina Ühingu (2019), Eesti Muusikaõpetajate Liidu (2020), Eesti Heliloojate Liidu (2021) liige, Eesti Keeletoimetajate Liidu (2023) liige.

Publikatsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Vanemuise muusikateater aegade peeglis. 150 valitud lavastust", Vanemuine (2020)
  • Koostanud Eesti Kontserdile näitused: "Richard Strauss 150" (2013), "Klahvpillide ajalugu I: klaveri eelkäijad" (2014), "Klahvpillide ajalugu II: klaver" (2016), "Klaveri soolo" (2018)
  • Festivalide bukletid-kavaraamatud: "Kuningriik" (Johann Straussi muusika Elva laululaval, 1999, 2000); "Baroki pidunädal" (2002), "Klassika pidunädal" (2003), "Romantismi pidunädal" (2004), "Mozarti pidunädal" (2005); "Klaver 2014"; kontsertide sari "Eesti Heliloojate Liit 90" (2015); "Pärnu muusikafestival" (2013, 2015–2022); "Eesti heliloojate festival" / "AFEKT" (2014–2016, 2018–2023); "Virmalised" (Eesti Interpreetide Liit 20, 2019); "Eesti muusika nädal" (Eesti Interpreetide Liit, 2021–2022); "Urmas Sisask 60. Teekond universumi südamesse" (2020); "Eesti muusika päevad" (2020–2023); "TubIN" (Eesti Kontsert, 2021–2023)
  • "Võimaliku kohtumise tagamaadest". Essee Johann Sebastian Bachist ja Georg Friedrich Händelist Paul Barzi näidendi "Võimalik kohtumine" kavalehel. Vanemuise suvelavastus (2007)
  • "Tartu ülikooli aula kui kontserdisaali ajaloost I: 80 aastat Tartu Helikunsti Seltsi kammermuusikasarjast" – Teater. Muusika. Kino 2012, nr 5.
  • "Tartu ülikooli aula kui kontserdisaali ajaloost II: Grosser Hörsaal der Keiserlichen Universität." - Teater. Muusika. Kino 2013, nr 1, nr 3 ja nr 4
  • "Eesti muusika biograafiline leksikon". Kaastöö (sadakond artiklit). Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007/2008
  • Eesti Teatriliidu biograafiline leksikon internetis. Kaastöö (umbes 200 artiklit): www.entsyklopeedia.ee, 2016
  • "Vanemuine – eesti vanim muusikateater". – "Vanemuine". Toim. Anu Tonts, Tartu, 2007
  • "Tartu 20. sajandi muusikaelu". – "Tartu. Ajalugu ja kultuurilugu" [1], toim. Heivi Pullerits, Ilmamaa, 2005
  • Eesti Muusikalugu. Multimeedia-leksikon. Multimeediumileksikon (üks autoritest), 2004
  • "Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool 85". Tartu, 2004 – koostaja, toimetaja, mõnede tekstide autor
  • "Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool 90". Tallinn, 2009 – koostaja, toimetaja, mõnede tekstide autor
  • Artiklid, arvustused, intervjuud, tõlked väljaannetes: Muusika, Sirp, Kultuurileht, Teater. Muusika. Kino, Muusikaleht, Tartu Postimees
  • Keeletoimetajana: "Otsa kooli ajaraamat. 100 aastat Georg Otsa nimelist Tallinna Muusikakooli" (2019); Tõnn Sarv, "Igaviku poole. Kirjutisi" (2020)
  1. Eesti muusika biograafiline leksikon. 1. köide: A–M. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007, lk. 174.