Mine sisu juurde

Tunnipalvus

Allikas: Vikipeedia
Benediktiini mungad Suure neljapäeva vespril Morristowni Maarja kirikus, New Jersey
Invitatorium ja nokturn. Liber Responsorialis, Solesmes, 1895
Kompletooriumi tekst. Hispaania käsikiri 16.-17. sajandist
Matutiini psalmid. Aberdeen Breviary, 1509

Tunnipalvus, ka officium (ladina keeles officium divinum 'jumalik teenistus') on iga päev peetav lihtne rituaalideta jumalateenistus[1] erinevalt keerulisest missaliturgiast.

Officium'i peetakse roomakatoliku ja anglikaani kirikus, samuti peetakse tunnipalvusi kanoonilistel tundidel õigeusu kirikus (eesti keeles "tundideteenistus" või lihtsalt "tunnid", vene keeles "часы")[2].

Officium'i korralduse seadis sisse Benedictus Nursiast 529. aastal ja määras kindlaks põhilised tekstid selle teenistuste jaoks. See tähendab, et ajalooliselt on tegemist kloostriteenistusega, palvusi peetakse kaheksa korda päevas kindlatel tundidel, nn kanoonilistel tundidel[3], seetõttu nimetatakse officium'i palvusi tunnipalveteks (ladina keeles liturgia horarum). Eeskuju on tulnud vanast juudi traditsioonist, mis nägi ette kiita Jumalat seitse korda päevas ("Seitse korda päevas ma kiidan Sind Su õiguse seaduste eest." Psalm 119, 164[4]), samuti järgitakse sellega apostel Pauluse manitsust: "... palvetage lakkamatult, tänage kõige eest – sest see on, mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kristuses!" (1. kiri tessalooniklastele, 5:17-18[5]). Officium'ide nimetused on pärit Rooma ajast, mil päev algas kell 6 hommikul esimese tunniga (prima hora) ja lõppes kell 6 kaheteistkümnenda tunniga (duodecima hora), mis oli samas esimene õhtutund (prima vesperi hora)[6]. Alates 11. sajandist on need kohustuslikud orduliikmetele ja kõrgema pühitsusastmega vaimulikele.

Keskajal koostatud tunnipalvete kogumikud ilmikutele, nn tundideraamatud, samuti kloostrites kasutamiseks mõeldud officium'i tekstide ja laulude kogumikud on oluline allikmaterjal muusikaajaloolastele ja raamatukunsti ajaloo uurijatele.

Tekstid ja muusika

[muuda | muuda lähteteksti]

Officium'i moodustavad psalmid ja canticum'id koos antifonidega ja lektsioonid ehk pühakirjalugemised retsiteerides (nn accentus-stiil) koos hümnide ja responsooriumidega. Officium'i palvekordade tekste koondab breviaar (breviarium) ja laule antifonaal (antiphonalium). 20. sajandil on võetud kasutusele nii missa kui ka officium'i olulisemaid laule ja tekste koondav kogumik "Liber Usualis".

Matutiin (ladina keeles matutinum 'varajane hommik') toimub kaheksandal öötunnil (kell 2) või varahommikul enne päikesetõusu. Muusikalise osa moodustavad sissejuhatav pikk officium'ilaul Invitatorium[7], Psalm 94 (95) vaheldumisi antifonilõikudega, kolm nokturni (ladina Nocturna, kolm psalmi koos antifonidega[8]) ja 3 lektsiooni koos pikkade responsooriumidega (responsorium prolixum), palvuse lõpetab Te Deum ("Sind, Jumal, kiidame").

Laudes (ladina keeles 'kiitused') toimub päikesetõusul. Lauldakse neli psalmi ja üks canticum koos antifonidega, lektsioon ja hümn ning Sakaria kiituslaul (Benedictus Dominus..., Canticum Zachariae) koos antifoniga.

Esimene tund
[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene tund (ladina keeles prima 'esimene') toimub ad primam horam, kell 6 hommikul; lauldakse hümn, kolm psalmi ühe antifoniga ja lektsioon koos lühikese responsooriumiga (responsorium breve)[9].

Kolmas tund
[muuda | muuda lähteteksti]

Kolmas tund (ladina keeles tertia 'kolmas') toimub ad tertiam horam, kell 9 hommikul, kord sama nagu esimesel tunnil.

Kuues tund (ladina keeles sexta 'kuues') toimub ad sextam horam, keskpäeval, st kell 12; kord sama nagu esimesel tunnil.

Üheksas tund
[muuda | muuda lähteteksti]

Üheksas tund (ladina keeles nona 'üheksas') toimub ad nonam horam, kell 15; kord sama nagu esimesel tunnil.

Vesper (ladina keeles vesper 'õhtu') toimub päikeseloojangul; lauldakse viis psalmi koos antifonidega, lektsioon ja hümn, palvuse lõpetab Maarja kiituslaul (Magnificat) koos antifonidega.

Kompletoorium
[muuda | muuda lähteteksti]

Keskladinakeelne completorium tuleb ladinakeelsest sõnast complere 'täitma', 'lõpetama'. Peetakse enne magamaminekut. Muusikalise osa moodustavad kolm psalmi ühe antifoniga ja hümn, lektsioon lühikese responsooriumiga, Siimeoni kiituslaul (Nunc dimittis..., Canticum Simeonis) koos antifoniga ning palvuse lõpuks lauldakse üks Maarja-antifonidest (Alma redemptoris mater, Ave regina caelorum, Regina caeli laetare või Salve regina)

  1. http://ak.rapina.ee/eda/keskaja_muusika/liturgia__ja_kristlik_kirikulaul.html
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. oktoober 2018. Vaadatud 18. oktoobril 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. https://www.encyclopedia.com/literature-and-arts/performing-arts/music-history/divine-office
  4. http://piibel.net/api/v3/?q=Ps%20119&r=100&&bv=EST_97
  5. https://www.piibel.net/#q=1Ts%205&bv=EST_97
  6. T. Siitan. Keskaja muusika aastani 1300. Tallinn, 1989
  7. http://www.newadvent.org/cathen/08089a.htm
  8. http://www.newadvent.org/cathen/11087b.htm
  9. http://www.newadvent.org/cathen/12424a.htm

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]