Mine sisu juurde

Kesk-Euroopa

Allikas: Vikipeedia
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad)
Kesk-Euroopa

Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.

Kesk-Euroopa mõiste erineb riigist riiki ning on muutunud ajast aega.

Mõistet "Kesk-Euroopa" kasutati juba 19. sajandi algul, aga laiemalt hakati seda tarvitama 20. sajandi algul. Varem ei tuntud sellise määratluse järele vajadust, sest Euroopat jagati religiooni põhjal Lääne-Euroopaks, kus valitses katoliiklus, ja Ida-Euroopaks, kus valitses õigeusk. Seejärel jagunes tollane Lääne-Euroopa pärast reformatsiooni Põhja-Euroopaks, kus valitses protestantism, ja Lõuna-Euroopaks, kus paavstivõim jäi püsima. Omakorda Ida-Euroopa lõunaosa läks muhameedliku Osmanite riigi kätte ja polnud head ühistunnust, mis Kesk-Euroopat eristaks muudest piirkondadest.

Ühistunnus hakkas tekkima 19. sajandil ja selleks oli saksa rahvus. Tollal oli sakslastega asustatud piirkond mõnevõrra teistsugune kui tänapäeval, ulatudes kaugemale itta. Ühtlasi vähenes 19. sajandil religiooni tähtsus. Kesk-Euroopa tähistas neid piirkondi, mida Saksamaa soovis nii poliitiliselt kui ka majanduslikult kontrolli all hoida. Nii näiteks kuuluvad Baltimaad Saksa traditsioonis samuti Kesk-Euroopasse, sest seal oli saksa vähemus väga mõjukas.

21. jaanuaril 1904 loodi Berliinis Kesk-Euroopa Majandusühendus, mis seadis oma eesmärgiks Saksamaa ja Austria-Ungari majanduskoostöö tihendamise. Hiljem laiendati seda piirkonda, hõlmates ka Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Šveitsi. 1915 avaldas saksa kristlik liberaal Friedrich Naumann raamatu "Mitteleuropa" ("Kesk-Euroopa"), milles kutsus üles pärast maailmasõja lõppu moodustama nende maade majandusliitu. Sinna pidid kuuluma kõik Prantsusmaa ja Venemaa vahel olevad maad. Pärast Saksamaa kaotust maailmasõjas kukkus see idee läbi.

Geograafilises mõttes on Kesk-Euroopa põhjapiiriks Läänemere lõunarannik, kuid Taani jääb Kesk-Euroopast välja. Läänepiiriks on üldiselt Reini jõgi, lõunapiiriks Alpid. Idapiir on kõige ebamäärasem, sest sealkandis pole nii suurt jõge kui Rein ega nii kõrgeid mägesid kui Alpid. Ka Doonau ei sobi hästi piiriks. Eri ajaloolased ja majandusteadlased on Kesk-Euroopa idapiiri tõmmanud erinevalt.

Pärast sotsialistliku maailmasüsteemi kokkuvarisemist on paljudes endistes sotsialismimaades hakatud väljendama soovi kuuluda Kesk-Euroopasse, mitte Ida-Euroopasse, samal põhjusel, miks Eestis soovitakse kuuluda Põhja-Euroopasse koos Soome ja Rootsiga, mitte Ida-Euroopasse koos Venemaaga.

ÜRO liigituse järgi kuuluvad Kesk-Euroopasse: